Talve POSITIIV 35/2018 on valmis!

 

Mälestused võivad olla helged tugipunktid, millele saab toetuda elu keerdkäikudes ekseldes. Mälestused võivad olla ka suureks koormaks, millest nende kandja soovib iga hinnaga lahti saada. Kui palju me ise saame kontrollida ja suunata oma mälestuste algseid loomeprotsesse? Kas teiste tehtud fotodel talletatud mälestused on nüüd meie omad?

Annika Haas jagab muljeid USA mainekalt fotofestivalilt Photoville. Erinevad dokumentaalfotode projektid kutsuvad kaasa mõtlema praeguse aja selfiuputusele, vapratele üksikisadele, USA ja Mehhiko piirile ehitatud metalltara juures toimuvatele dramaatilistele perede kohtumistele ning pikaajalisest vangistusest vabanenud naiste püüdlustele kohaneda argieluga vabaduses. USA-s tegutsev Eesti juurtega Maria Spann leiab, et dokumentaalsed fotoprojektid aitavad erinevaid sotsiaalseid teemasid muuta isiklikumaks ja seetõttu ka lahendatavaks. Tema enda fotolugu räägib 1944. aastal Eestist sõja eest põgenenud inimestest. Fotograafi huvitasid just lapse silme läbi jäädvustatud mälupildid ning põgenemisel alles hoitud tähendusrikkad esemed.

Peeter Sirgel on valminud fotoseeria, kus etendavad peaosa mahajäetud reklaampinnad. Tehnoloogia kiire areng ühiskonnas ja ekraanimeediumide võidukäik on muutnud aastate eest teeäärtesse püstitatud reklaamalused väljasurevaks liigiks.

Füüsikust fotograaf Jaak Kikas teeb oma uues fotoprojektis nähtavaks puu- ja köögiviljade siseelu. Rändurfotograaf Jaanus Hannesel on hea silm polaarväljadel elavate loomade ja lindude karakteri tabamiseks. Kunstnik Hanna Marats jagab abstraktseid talviseid visioone oma kodulinna Tartu tänavatelt.

Nüüdisaja autoportree ei tähenda alati selfit. See võib olla aastatepikkuse hobi kirglik kunstiline väljendus, rändamist armastava looduslapse digitaalne fotokollaaž tähendusrikastest hetkedest või hoopis salafoto headest sõpradest. Seda kõike sai näha fotomuuseumis Eve Kiileri kureeritud noorte kunstnike näitusel „Ma olen endale mõistatus”.

Ütlemist „elu justkui filmis” oleme kõik kuulnud või kasutanud. Millist elu elab aga ehtne vanaaegne filmilint praegusel digiajastul? Filmimees Ülo Pikkov on aastaid kogunud analoogfilmide tehnilisi lõpukaadreid ja tutvustab meile valikut oma kogust.