Kevade POSITIIV 40/2020 on valmis!

Tunnete fotokunstnikud julgevad olla haavatavad, dramaatilised või naljakad, nad julgevad elada, vahendada tundeid ja olla nemad ise. Nad on maadeavastajad, kes oma rännakutel kogutud leiud toovad teistele jagamiseks.

Annika Haas käis külas Londonis elaval fotograafil Sirli Raitmal, kes on viimastel aastatel teinud fotolavastusi oma emast. Mõned neist humoorikad ja mängulised, mõned kriibivad hinge.

Iris Kivisalu esimene aktiseeria „Mees nimega Matias” valmis loomingulises sünergias modelliga. Saatetekstiks on intiimne sissevaade fotograafi ja modelli koostööle.

Kaari Saarma fotod ühisnäituselt Mathuraga „Mina olen aednik” heidavad tunnetusliku pilgu inimese võimalusse olla omaenese elu aednik.

Kuidas tajuvad ilusad ja kuulsad inimesed oma elu, kui nad on ööpäev läbi kättesaadavad ekraanidel või kuuldel muusikafailidel? Kui suur osa nende elust kuulub neile ja kui palju fännidele, kes nad kuulsuse tippu on aidanud lennutada? Muusik Bryan Adamsi fotoseerias „Exposed” näeb meelelahutusmaailma tähti esinemas nii enesekindla modellina kui ka nende haavatavaid hetki.

Maša Ivašintsova iroonilised melanhoolsed fotod viivad vaataja NSV Liidu argipäeva.

Marianne Loorents visualiseerib abstraktses seerias „Emapuhkus” oma unetusest ebareaalseks muutunud maailma.

Kui palju valgust on liiga palju? Martin Buschmann kaardistab ja lõigub oma öistel fotoretkedel Tallinnas pealinna valgussõnumeid.

Visuaalkunstnik ja filmitegija Epp Kubu on obsessiivne valguse ja peegelduste vaatleja. Tema fotokogus on filmilavastuste jaoks loodud valgusskeeme ja päikese kingitud hetki.

Soome fotograaf Jari Jetsonen mõtiskleb sakraalse valguse teemal.

Andres Teissi köidab ümbritsev virvarr ja peatumatult pulseeriv linnamaastik, mis on destilleerunud abstraktseks seeriaks „Eikuhugi”.

Kevade Positiivi 40/2020 saad lugeda siit: