Suve Positiiv 49/2022 on valmis!

On ütlus, et üks kindel asi maailmas on see, et kõik muutub. Mõned muutused on vabastavad ja rõõmutoovad, teised keerulised või lausa hirmuäratavad. Mõnda pöördelist sündmust saab planeerida, uuega aeglaselt kohaneda. Mõni olukord tabab ootamatult, nii et juhtunu kiirus võtab hinge kinni. Kuidas hoida tasakaalu ja leida edasimineku tarkust? Meie kaasteeliste jagatud lood näitavad uusi suundi või aitavad leppida.

Piret Tüür vestles kunstnik Hedi Jaansooga, kes oma näitustel on vaatajateni toonud tundlikud siseteemad: õrnuse ja hirmu, iha ja sisemised konfliktid.

Annika Haas analüüsib Alena Shminke fotoloomingut. Shminke uurib oma projektides, kuidas üksikindiviidid fotosid tõlgendavad ja milliseid meeli on fotograafilise kujutise abil võimalik nii iseendas fotograafina kui ka vaatajas puudutada.

Lee Kelomehe eksistentsiaalne seeria tegeleb inimeseks olemise muutliku teekonna ja sellega kaasneva paratamatu kasvuvaluga.

Lapsepõlve erinevaid tegevusi, sündmusi ja emotsioone näeb Dokfoto keskuse näitusel suvekuudel, kus oma loominguga on kohal kaksteist fotograafi.

Marko Toomast kutsub rännakule läbi Leedu fotograafia ajaloo, põhitähelepanu on humanistlikul suunal ja inimese elukaare jäädvustamisel erinevates olukordades.

Ülo Pikkov arutleb, kuidas digiplatvormidel leviv fotograafia kannab endas pigem kommunikatsiooni kui esteetika märgisüsteeme.

Maarja Mäemets viis ellu oma ulja unistuse õppida joogaõpetajaks Bali saarel. Ta jagab meiega Bali värve ja enda sisemõtisklusi, tänutunnet ja vabadust.

Oleg Shvaikovsky on jäädvustanud Argentina rütmid ja võimsa maa mastaapsuse. 

Andrés Galeano näitus Kogo galeriis suunas mõtlema taeva ja pilvede eri tähendustest.

Tartu ülikooli muuseumi Toome tähetorn korraldas astrofotode võistluse.

Nelli Pellol valmis vahva seeria oma ämma fotograafiaarmastusest. Selle pere tähtsündmused ja laste kasvamise kiiresti muutuvad ajapildid on kõik albumitesse kogutud.