Sügise Positiiv 42/2020 on valmis!
Põhjamaa suvi on lühike ja lõpeb alati liiga vara, just siis, kui tundub, et see kestab igavesti. Aastaaegade tujukad rütmid ei luba meil mugavaks muutuda ning eeldavad pidevat kohanemist või valmisolekut, mis loomeinimese vormishoidmiseks on igati hea oskus. Aja jooksul teiseneva eriolukorra tõttu on kohanemisharjutused viimasel aastal muutunud lausa rahvusvaheliseks spordialaks.
Tallinna Fotomuuseumi tegus meeskond korraldas kevadel päevapealt tööta jäänud fotograafidele teraapilise projekti „Isolatsioonidialoogid”, kus vabalt valitud või loosi teel jagatud dialoogipartnerid suhtlesid kuu aja jooksul teineteisega sõnatult, päeva jooksul valminud fotode kaudu. Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonna ühises ettevõtmises pildistasid koduseinte vahele jäänud inimesed vaadet enda aknast. Projekti tulemusi jagati osakonna sotsiaalmeedia kanalites.
Aed on alati olnud üksildastele hingedele hea sõber. Jaak Kikas on jäädvustanud näituse „Üksilduse aed / Hortus solitudinis” taimelanikke hetkel, mil neis pulbitses kevadine kasvujõud.
Hobimesinikuks hakanud filmitegija ja fotoinimene Ülo Pikkov märkas, et mesilaste tegevus sarnaneb foto loomisega: nii nagu iga fotot saab vaadelda kui ajakapslit, on meekärg oma olemuselt samuti täiuslik ajakapsel.
Ingrid Liivaleht armastab reisida ning jagab meiega oma Iisraeli reisi muljeid, eelarvamusi ja üllatusi. Aasta aega Tallinna Kunstihoones kuraatorina töötanud kunstiteadlane Corina L. Apostol mõtleb kureerimisest kui inimestevaheliste kohtumiste korraldamise viisist ja ideede jagamisest, mida muidu ei toimuks.
Kunstnik Jevgeni Zolotko ning kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner uurivad Tartu Kunstimuuseumi näitusel vaikimise teemat video, installatsioonide ning 1930. aastate Eesti arhiivifotode ja kunstiloomingu kaudu. Näitusega „Vaikiv” astub Tartu Kunstimuuseumis põnevasse dialoogi Šelda Puķīte ja Indrek Grigori korraldatud väljapanek „Hõbetüdrukud”, mis tutvustab kümne varajase Eesti ja Läti aladel tegutsenud naisfotograafi loomingut ning kolme Euroopa nüüdiskunstnikku, kes uurivad visuaalse ajaloo unarusse jäänud tahke.
Kunstiajaloolane Mareli Reinhold külastas Pärnu kunstisuve näitusi „Naine & Naine” ning „Nemad. Neid. Nende: Mittebinaarne esteetika”. Kuidas leida uut ja põnevat lähenemist soo, seksuaalsuse ja võrdsuse teemaga tegelevatele näitustele, kui nendele küsimustele keskenduvaid väljapanekuid on rohkem kui kunagi varem?
Berit-Bärbel Rebane märkab linnaruumis erinevate elutsüklite ilu nii tärkamise kui ka kõdunemise faasis ja leiab, et ka eose või ideena võivad need olla imekaunid.